KUIDAS LUGEDA BILANSSI JA KASUMIARUANNET

3 olulist finantsaruannet

1) Bilanss (Balance Sheet)

2) Kasumiaruanne (Income Statement)

3) Rahavoogude aruanne (Cash Flow Statement)

Bilanss kirjeldab ettevõtte kohustuste ja varade mahtu ja struktuuri. Koosneb kahest poolest: 1. aktivast ehk varasid kirjeldavast poolest, 2. passivast ehk kohustusi kirjeldavast poolest.

Aktiva poolel reastatakse kõik ettevõttele kuuluvad varad:

•

käibevara raha ja lühiajalised väärtpaberid,

nõuded ostjatele, laovarud, muud lühiajalised

nõuded ja ettemaksud (riigimaksude

ettemaksud, ettemakstud üür

•

põhivara materiaalne põhivara (näiteks

tootmishoone, seadmed, muud varad, mille

eeldatav kasutusaeg on üle ühe aasta),

Passiva pool jaguneb kaheks:

•

ettevõtte kohustused lühiajalised

kohustused nagu ostetud kauba eest maksmata

arved, veel välja maksmata palgad, tasumata

riigimaksud, muud alla 1 aastase tähtajaga

kohustused; pikaajalised kohustused nagu

näiteks pikaajalised (üle 1 aastase tähtajaga)

pangalaenud

•

omakapital aktsionäride poolt sisse pandud

kapital, ettevõtte poolt varasematel aastatel

teenitud, kuid välja maksmata kasum

(jaotamata kasum), reservid, vähemusosalused,

kursivahed

immateriaalne põhivara (intellektuaalsed varad,

patendid, kaubamärgi väärtus, firmaväärtus),

pikaajalised nõuded

Mida vaadata bilansis, kui analüüsida ettevõtet

Laenukoormuse suhtarv - vaata valemit pildil. Mida see suhtarv näitab võrreldes teiste ettevõtetega? Laenukoormuse suhe kapitali:

enamasti maksimaalne number 0,4 0,5

tsükliliste sektorite firmade puhul max 0,3 0,4

kindlustusfirmad max 0,2

REITidel max 0,5

stabiilses sektoris tegutsevatel firmadel max 0,65

pankade puhul üldse ei vaadata

Välismaa, eriti USA ja Kanada aktsiate puhul oluline nüanss. Laenukoormuse suhtarvu juures tuleb vaadata rida "Treasury stock" ja neid kajastatakse omakapitali all miinusmärgiga. Kui seda ei arvesta, siis saab laenukoormuse suhtarvu adekvaatseks.

Välismaiste ettevõttete puhul eriti ei analüüsita ettevõtet laenukoormuse suhtarvu vaadates. Parem suhtarv on EV / EBITDA (enterprise value / EBITDA).

P/B=ettevõtte kogu turu väärtus / omakapital kokku

Kasumiaruanne

koondab endas ettevõtte poolt teenitud tulusid ja ilmnenud kulusid

koostatakse valitud perioodi kohta, enamasti on selleks kuu, kvartal või aasta

olulisemateks ridadeks on müügikäive, põhitegevuse ärikasum ja puhaskasum

Kõige olulisem rida investori jaoks on müügikäive (ing revenue või sales) ja põhitegevuse ärikasum.

Kasumiaruanne on esitatud, kas skeem 1 või skeem 2 põhjal.

Kasumiaruanne ei väljenda reaalset raha liikumist ettevõtte pangakontodel ja kassas.

Ei väljenda sellepärast, et on:

1. Tekkepõhine arvestus. Müügi- või ostuarve on juba olemas, aga reaalne rahaliikumine toimub hiljem.

2. Varade arvestus põhivara kulum (depreciation) ja immateriaalse vara amortisatsioon (amortization). Vara ostetakse küll kohe välja, aga tänu põhivara kulumile ja immateriaalse vara amortisatsioonile, märgitakse summa teatud perioodi peale laiali. Nr arvuti ostetakse 1000 eurone, aga märgitakse nt 5 aasta peale see summa: 200, 200 jne

3. Aktsiaoptsioonid töötajatele

Ärikasumi marginaal - Opereting margin

Nb! Jaekaubanduses on marginaal väike. Kasum tuleb sellest, et käive on väga suur.

Olulised erandid:

1. Pangad

2. Kindlustusfirmad

3. REITid ehk börsil noteeritud kinnisvarafirmad

Finantsvarade allahindluse kulu - see on prognoositav "hapuks läinud" (provision) laenude summa

NIM - protsent sõltub sellest, mis sorti laenudega enamasti tegeletakse. Nt tarbimislaenu intress on kõrgem kui kodulaenu omal.

Kulude ja tulude suhe - cost income relation. See suhtarv on universaalne kõikidel pankadel. Mida väiksem see on, seda parem on.