Tundmatu maa

Võtan julguse kokku ja verifitseerin ennast Estategurus ja Growdestste'is ära. Registreerinud olin juba mitu kuud varem, aga verifitseerimisprotsess, kus tuleb ennast pildistada koos id-kaardiga tundub jube. Selline tunne, et kõik pätid saavad nüüd mu identiteedi varstada ja juhtub midagi, mida hiljem kahetsen elu lõpuni. Aga nüüd on see tehtud ja esimesed rahad sisse kantud. Valisin 12 kuu pikkused laenud. Tundus millegipärast mõistlik. Mis nüüd siis edasi? Kas tõesti jaotada kogu oma vaba raha nende kahe vahel. On see siis piisavalt hajutatud, kui need ühtäkki lõpetavad oma tegevuse? Palju kõhklemist. Kui oleks aega, tahaks ainult investeerimisalaseid raamaruid ja blogisid lugeda, et teada, mida teised arvavad. Üks esimesi,kelle tegemisrega tutvusin, on Kristi Saare. Tema e-raamat "Maksuspikker" toob mulle teadmise, et kui on tulu, siis on ka maksustamine. Muidugi teadsin seda juba varem, aga ma ei teadnud, et maksustamist on võimalik edasi lükata, kui sul on ettev...

Umbes 20 aastat tagasi sain esimese õppelaenu. Sõber rääkis, et tema andis oma laenu oma isa kätte, kes siis seda investeerib. Et ei oleks niisama kulutamiseks või nii. Minul sellist isa polnud, kuid oli piisavalt usalduslik suhe, et palusin sõbra isa minu rahaga ka natuke "mängida". Tegime lepingu ja puha. Asi lõppes siiski halvasti, sest õige pea tuli mul seletamatu vajadus kogu raha tagasi saada hoolimata selgitustest, et pole üldse sobiv hetk aktsiate müügiks. Sain üsna suure kahju. Kui palju - ei mäleta. Igatahes on see esimene kogemus, mis toitis veelgi arvamust, et investeerimine on midagi, millega mul ei ole asja Kuna praegu, aasta jooksul, võib mul üle jääda ca 1000 eurot iga kuu, siis see tingib vajaduse midagi ette võtta. Kaine mõistus ei luba seda lihtsalt ära kulutada ja hoida tuimalt arvelduskontol. Eesmärk on : teha midagi mõistlikku 12 000 euroga. Tuleb investeerida. Siit teine eesmärk : teha endale selgeks investeerimise põhitõed. Meetodiks on  juba koge...

See on keerulisem, kui arvasin. Olin kuulnud jutte, mis ütlevad, et investeerimine pole midagi erilist, ja ka neid arvamusi, mille kohaselt see on liiga raske. Peab kogu oma aja sellele pühendama ja lõpuks ikkagi kaotad kõik. Nüüd olen juba kolm nädalat kõhklemisi selle tundmatu maa piiril kügelenud. Astunud ka esimesed arglikud sammud ja pean tunnistama, et on õudne. Ma tõesti ei tea mitte midagi sellest alast. Siiski on uur tahtmine sellest udust tasapisi läbi liikuda ja natukenegi aru saada seadustest ja kuhugi välja jõuda. Loodetavasti ikka haljale aasale, mitte pudeneda kuskile jubedasse kuristikku.